Viimasel ajal on populaarseks muutunud erinevate Interneti ja mobiiltelefonide teenuste pakkumine. Enamasti aetakse taga teismelisi(13-16), sest nad ei mõista loetud(PISA testi tulemus) aga aeg-ajalt satuvad ohvriks hoopis tehnikavõõrad vanainimesed. Kuna süsteemid on peensusteni välja mõeldud ja tavaliselt juriidiliselt korrektsed, siis polegi midagi teha kui nende skeemidest kõigile kuulutada. ALOE* Sellisel puhul peaks kodanik tarbijakaitsesse pöörduma, sest pole midagi paremat kui teisele käru keeramine ning nõnda pean ka mina ühele leheküljele vee peale tõmbama!

Kõik saab alguse süütust olukorrast. Noored enamasti satuvad selliste teenuste peale vaadates telekast reklaami. Kes siis poleks näinud neid surmatesti, IQ-testi jne reklaame?!  Vanemad aga eeldatavasti juba omavad mingeid kogemusi ja loodetavasti teavad ka kuidas reklaamid töötavad, nende konksuotsa saamiseks on vaja natukene nuputada. Tuleb suunduda Internetis pakutavate teenuste juurde, mis on suunatud vanemale generatsioonile. Võtame näiteks lehekülje, kus saab sugupuu koostada. Noorte jaoks ei oma see lehekülg mingit väärtust, mõnele vanemale aga on oma juurte teada saamine miski, mida ta soovib enne ilmast lahkumist välja uurida. Seega on n-ö sugupuuleht ideaalne koht vanainimese ründamiseks. Kuna kõik on huvitatud raha tegemisest, siis tuleb vaid sugupuulehe omanikuga jutule saada, ära tasuda kokkulepitud summa ja saadki oma reklaami nende e-kirjade alumisse osasse sokutada. Mati saab sugupuulehelt kirja, mis teavitab, et uus sugulane on lisatud sugupuusse. See on rõõmustav uudis ja muidugi loeb ta terve kirja läbi. Kuna inglise keele oskus lonkab, siis ei pruugi ta aru saada, kus lõppeb kiri ja kus algab reklaam. Ta loeb reklaami läbi ja leiab sealt endale midagi huvi pakkuvat.

Selleks hetkeks on tolaotsija(ehk IQ-testide jms omanik) juba kõik endapoolse teinud, jääb vaid loota, et sööt alla neelatakse. Kuna eakad ei oska arvatagi, et Interneti teel 2 minutiga saab end mõne lepinguga siduda, siis on suurepärane võimalus, et nad liituvadki pakutava teenusega. Teenusega liitumiseks kirjutavad oma nime ja telefoni numbri kuhu saadetakse kood. Koodi toksivad arvutisse ja ongi registreeritud.

Mati on töötu pensionär, kes tunneb end sellepärast kehvasti. “Mis mees see selline siis on, kes tööd ei tee?” Ta soovib kuskiltki tunnustust saada või enda ego turgutada. Ei ole täheldanud, et naistel selline vajadus oleks. Võib-olla ei ole ta lihtsalt vajadus nii tugev. Mati leiabki IQ-testi, mille hoogsalt ära täidab. Möödub minut või kaks ja ta saab oma SMSi, kus öeldakse, et ta on peaaegu geenius. Matil on tuju hea ja kõik on võitnud kuni saabub uue kuu algus ja mobiiliarve. Seal selgub, et ta on ennast pahaaimatult sidunud teenusega, mis iga nädal tema mobiiliarvele kopsaka summa lisab.

Üks selline teenusepakkuja on skill2thrill. Antud firma pakub IQ-testi teenust kuuteistkümnes riigis. Uurisin nende kodulehekülge ja sealt puudub igasugune kasutajatingimuste sektsioon, mis on keelatud ebaausa kauplemisvõtte seadusega. Antud on vaid närune e-maili aadress kust võid küsida kõike. Umbes nagu erootikaliin ainult ilma eritariifita. Mitte mingit infot selle kohta, kuidas sellest teenusest loobuda. Sellise teenuse puhul on aga KOHUSTUSLIK toda informatsiooni lehel kuvada. Nii kui selle postituse lõpetan, saadan kirja tarbijakaitsesse, lootuses, et neile keeratakse toorelt ja ilma igasuguse halastuseta.

Fakt on see, et tolaotsijad jäävad alatiseks tegutsema. Kui ühed kaovad ära, siis tulevad teised asemele ning sina kui teadlik inimene peaksid oma perekonnas vaatama ka nende järele, kes sellise ohu eest kaitstud pole. Mati võib olla sinu enda pere liige! Kui Mati kurb lugu sind ei motiveeri, siis ehk motiveerib see – Kui Mati sussid püsti viskab, siis pärid sina tema vara ja KA TEMA VÕLAD.

Selle hoiatava postitusega on minu heategu järgmiseks kolmeks aastaks tehtud.

Maailma rikkust hoiavad enda käes 2% kogu Maa elanikkonnast. Arvestades, et planeeti koormab ligi 7 miljardit inimest, siis on neid rikkaid üks korralik käpatäis. Muidugi inimkonna suur vaesus tuleb tänu tiirastele mustanahalistele, kes palmi all ei tee muud kui lapsi umbes ühe roti pesakonna jagu. Suure orgia käigus kipub neil kuplist ära kaduma teadmine, et neil pole ei süüa ega ka puhast vett, mida juua. Samas kui ma näljas vaevleks, tööd ei viitsiks üldse teha(nagu sealsetele kohane), ja tahaksin oma mõtteid millegagi eemale saada, siis seks on tõesti hea variant. Unicef ja Punane rist, viige meditsiini jms asemel sinna hoopis kondoome. Minu lahendus on liiga pealesuruv? Pole hullu, mul on ka teine variant. USA ja Venemaa on kokku leppinud, et vähendatakse tuumalõhkepeade koguarvu. Õhkige need Aafrikas ja Lähis-Idas!

Aga tegelikult need Maad koormavad sigivad muulased mind üldse ei süga. Mind sügavad hoopis need 2% kes on rikkad. Ma olen kindel, et sellest kahest protsendist moodustavad julge osa juudid. Juudid lihtsalt oskavad raha teha. Pole küll päris puhtalt tehtud raha, nagu Jumala rahvalt võiks oodata, aga mis sa hing teed. Kui nad kohe algusest peale mingi ettevõtte eesotsas pole, siis sokutavad nad ennast sinna varem või hiljem. Juut ei tee ka rasket tööd, seega kogu oma riigi ja selle linnad on ta pannud teised üles ehitama. Päris imetlusväärne, aga ka need juudid ei süga mind. Las jagelevad palestiinlastega edasi.

Mind häirivad kõige rohkem need varganäod, kes võtavad otseselt sinult raha ära. Näiteks poepidajad. Ma ei räägi siinkohal pisikestest putkadest vaid suurtest kettidest. Näiteks on Baltimaades selline poekett nagu Maxima. Maxima töötab väga lihtsa valemi järgi. Tuleb turule, ostab võimalikult palju kaupluseid või kaupluse pindasid üles ning hakkab müüma. See kauplus aga ei aja turule tulles taga rekordilisi kasumeid. Kohe üldse mitte. Kuna Lätis ja Leedus majandab ta end juba kenasti ära siis võib siin isegi rahulikult kahjumis olla. Strateegia on selline, et madalate hindadega süüakse lihtsalt teised poed Eestist välja. Lõpuks on Maximal monopol ning siis võib ta hindadega teha mida ise heaks arvab. Kurb osa on see, et teda ei peata seda tegemast mitte üks seadus ega määrus. Selver, Prisma, Rimi jne ajavad aga taga suuri kasumeid. Iga tola, kes poes käib, näeb millist müstilist hinda me ikka mõne toote eest maksame. Sinna pole paraku midagi teha. Saab hakkama.

Mind ajab aga närvi see, kuidas ehitatakse suur, nii umbes 100 korda 75 meetrit müügisaal. Valikuvõimalus mulle meeldib, selle vastu pole absoluutselt mitte midagi. Siis aga riputatakse lae alla need tohutud sildid. “JUUST/VÕI” “LEIB/SAI” jne. No lähedki siis sinna seda asja otsima aga eest leiad hoopis midagi muud. Kui sa pooljuhm ei oska õiget toodet õige sildi alla panna, siis ära panegi neid silte! Pole just väga keeruline.

Läksin ühel tapvalt palaval päeval Tondi Selverisse  juua ostma. Täiesti tavalist karastusjooki. Näengi siis kaugelt karjuvat karastusjoogi silti ja lähen sinna. Eest ootas mind selline pilt:

Kõik oli kena. Jahutatud joogid. Ainus pagana probleem oli see, et mitte ühtegi mittealkohohoolset jooki. Möh?! Kas Selver on alkoholivaba joogi vaba? KTV?!* Otsisin siis üles sildi: ALKOHOL ning sealt alt leidsin üllatuseks vett, mahla, erinevaid alkoholita karastusjooke, energiajooke, kalja jms. Mitte ühtegi alkoholi sisaldavat jooki! Tondi Selveris töötavad vist ainult kehvemad Tondi erikooli kasvandikud…

Ühel teisel päeval läksin Prismasse. Sadas kõvasti vihma ja Mustika keskuses oleval Prismal on mõnus maaalune parkla. Läksin siis vorste otsima. Erinevalt Selverist olid vorstid tõesti seal, kus nad olema pidid. Selles reas pidid nimelt olema vorstid ja heeringad.

Vorstid leidsin kenasti üles, panin korvi. Siis tuli aga küsimus: “Kas tõesti on terve üks pikk rida ainult heeringa jaoks?” Hakkasin usinalt otsima: “Skumbria, siig jne” Paraku ei meenu, et ma oleks sellest reast üldse ühtegi heeringat leidnud. No kuulge Mustika Prisma vastutavad töötajad, KÕIK KALAD EI OLE HEERINGAD!

Kohe pagana närvi ajab kui kauplus lihtsalt valetab sulle näkku. Huvitav, kas siinkohal tuleks ka tarbijakaitset teavitada?

Tööpäeva üks tähtsamaim osa on söök. Söök peab olema tervislik ja…ja keda see üldse kotib, milline ta olema peab. Sööd mida tahad ja kui lähedki paksuks siis lohuta end sellega, et kunagi oli paks inimene rikkuse märk. Tal oli järelikult piisavalt sulli, et hästi süüa. Aga söök ei ole üleüldse teema, hoopis tehnikapood Klick on. Mina, kui süüdimatult pahatahtlik inimene muidugi viivitasin selle postituse kirjutamisega täpselt nii kaua, et Klick oma uisa-päisa tehtud viga parandada ei saaks ja kõrbeks ikka täiega.

Suurem osa või lausa kõik õnnelikud, need kellel veel pole maja või korterit käest kistud ja tänu sellele veel postkasti omavad, said Klickilt 4-leheküljelise reklaami kuskil mai alguses. See reklaamis siis MAI 2010 suurepäraseid pakkumisi(tõde oli see, et hinnad olid sellised vähem kui pool kuud). Aga ka mitte see ei torganud mulle ühel saatuslikul lõunal, mil ma sõin nuudleid seente ja köögiviljadega, silma, vaid hoopis Klicki antud lubadus.

“Lubame, et enam soodsamaks ei lähe”

Palju õnne, Klick! Enam lollimat lubadust ei saa anda. Ärimaailmas vastu pidamiseks tuleb oma hindasi vastavalt turule ka kohandada. Kui kõik teised müüvad Samsungi LCD ekraani 3999.- ja sina 5999.-, siis seda lihtsalt ei osteta sinu poest! Kui teie reklaamiosakonnas või lausa juhatuses töötavad sellised tolad, siis laske nad paugu pealt lahti, minge tööturuametisse ja võtke esimesed 10, kes uksest sisse tulevad, tööle. Uskuge mind, nemad on ka targemad.

Kui te nüüd aga hindu alla lasete siis olete te ju varasemalt kliente eksitanud või lausa valetanud ja siis tuleks kohusetundlikul kliendil kolinad selga korjata ja tarbijakaitsesse marssida, sest reklaamiseaduse §4 ütleb: “Eksitav on reklaam, mis ükskõik millisel viisil, kaasa arvatud esitlusviis, petab või tõenäoliselt petab üldsust või mis toodud põhjustel kahjustab või võib kahjustada konkurenti. Eksitav reklaam on keelatud.” Ainus alles jäänud lahendus on neid sama hinnaga edasi müüa või üldse turult ära korjata.

Töötu, kes tahab aga krõbisevat teenida, peab nüüd vetsupaberiks läinud reklaamide seast selle Klicki üllitisi üles otsima ja hindu passima. Nii kui mõni hind madalamaks läheb, lähed kohtusse ja nõuad enda eksitamise eest kompensatsiooni. Kui ei maksa, kutsu Sven Papp(Eesti üks tippadvokaatidest) appi. Kust võtta annab, sealt võtta tuleb!